Minu leib

🥖 Minu kodune rukkileib – kahe leiva retsept

Leivategu on rohkem kui küpsetamine. See on kohalolu, hool ja elu enese sidumine meie igapäevasesse lauale. Minu leivateo rütm on lihtne ja elus – jagan seda siiralt, ehk toetab ka sind.

---

🌾 Eelmisel õhtul – hapendamine

Võtan 2 supilusikatäit elusat leivajuuretist ühe liitri sooja vee kohta.
Segan juurde rukkijahu, kuni tainas jääb paksu hapukoore taoline.
Katan kausi rätikuga ja jätan vähemalt 10–12 tunniks seisma toa sooja nurka.
See on aeg, mil leib hingab ja kerkib.

---

🌿 Hommikul – taigna segamine ja maitsestamine

Hommikul võtan vähemalt 2 supilusikatäit sellest taignast ja panen külmkappi – see on mu järgmise korra juuretis.

💡 Juuretise hoidmine:
Pane see purki, mille peale asetad kile. Tee kilesse kahvliga paar väikest auku – juuretis vajab õhku.
Kui igal nädalal ei küpseta, toida teda kord nädalas:
Lisa ~1 spl jahu ja 2 spl sooja vett, sega läbi.

---

🧂 Maitsestamine ja jahu lisamine

Nüüd lisan taignale:

2 spl suhkrut

1 spl soola

ja sobivaid lisandeid – näiteks seemneid, rosinaid või köömneid, kuidas parasjagu tunne ütleb.

Seejärel hakkan lisama rukkijahu, kuni tainas on sellise paksusega, et kui sõrmega sisse vajutan, auk jääb nähtavale ega vaju kohe kinni.
Liiga tihke mass ei lase leival õhuliseks kerkida.

---

🧈 Vormidesse panek ja kerkimine

Võitan kaks leivavormi.
Jagatud tainas silun vormidesse ja teen peopesaga või sõrmega paar õrna auku leiva pinnale, et ta ei hakkaks pragunema.

Lase leival kerkida 3–6 tundi rätiku all, või kui aega napib, siis ahjus 50 °C juures umbes 1 tund.

---

🔥 Küpsetamine

Küpseta leibu:

Eelsoojendatud pöördõhuta ahjus 200 °C juures 1 tund,
või

Eelsoojendamata ahjus 200 °C juures 1h 15–20 minutit.

---

🍞 Puhkamine ja jahtumine

Võta leivad ahjust ja keera need vormist välja.
Aseta nad niisutatud puhtale köögirätikule, õigetpidi lõikelauale.
Lase leibadel seista rätiku all vähemalt pool tundi – nad vajavad hetke, et rahus lõpuni küpseda.

---

💛 Head isu ja rahulikke küpsetusi!

See on minu rukkileib – hingega tehtud, kätega hoitud. Kui proovid, siis anna märku, kuidas õnnestus või mis variatsioone ise lisasid. Leivategu on nagu laul – iga kord võib pisut teisiti kõlada, aga põhitoon jääb samaks.